VASTAB PSÜHHOLOOG URVE KAUR
Kuidas sattusite Aegviidu Kooli?
Esimest korda sattusin ma siia läbi Innove. Innove on Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olev asutus, mis peaks tagama koolivõrgu varustatuse haridustugiteenuste spetsialistidega.
Innoves oli välja kuulutatud hange Aegviitu psühholoogi leidmiseks. Kandideerisin sellele ametikohale ja osutusin väljavalituks. Alustasin siin 2015. aasta sügisel ja sellest õppeaastast olen ma jätkanud.
Mis teid meie koolis üllatas?
Positiivses mõttes üllatas see, et esimese hooga meenutas see mulle oma kodususega raamatust tuttavat Bullerbyt. Kõik on lihtne ja armas, võõrad inimesed tulevad ütlevad tere ning kõik tunnevad kõiki. Soe ja hea.
Missugused on meie kooli õpilased?
Ma arvan, et nad on tublid ning piisavalt töökad ja õpivad sellises mõnusalt kulgevas rütmis.
Mida põnevat ja vajalikku olete meie koolis teinud?
Psühholoogina saangi ainult oma tööd teha ja see on alati põnev. Kuna psühholoogi töö on kaetud konfidentsiaalsusega, siis midagi muud peale statistika ma välja tuua ei saa. Statistika aga ei ole põnev. Olen koolis olemas nii õpilaste, lastevanemate kui õpetajate jaoks ja selles plaanis arvan end vajalik olevat küll.
Kellena ja kus olete veel töötanud?
Minu esimene haridus on majandusharidus Tallinna Tehnikaülikoolist. Mõnda aega olengi töötanud majandusinsenerina. Üks hetk sai sellest numbrite ritta sättimisest villand ja siis ma läksin Tartu Ülikooli psühholoogiat õppima. Psühholoogina olen ma töötanud kaitseväes, kinnipidamiskeskuses ja koolis.
Mida tahaksite hariduses muuta?
See küll ei ole minu võimuses, aga ma arvan, et haridus võiks natuke paindlikum olla oma korralduses ning nõudmistes. Ma tean, et haridus on valdkond, mis on piisavalt konservatiivne ja konservatiivsus peab säilima. Kooli tullaksegi selleks, et õppida ja teadmisi püüda. Aga teame ju, et kõigi võimed ei ole võrdsed ja faktiteadmise jagamise kõrval võiks natuke ka lihtsaid eluga hakkamasaamise teadmisi jagada. Paindlikust ja mõistvat suhtumist oleks hea rohkem näha.
Millega tegelete vabal ajal?
Vabal ajal ma loen, mulle meeldib maalida ning hästi süüa ja hästi süüa teha.
Missugused inimesed teile meeldivad?
Kiiksuga. Mida rohkem kiiksu ja mida rohkem inimene erineb normaalsusest, seda põnevam ta on. Mulle meeldivad need, kes julgevad iseendaks jääda, ükskõik millega nad silmitsi peaksid seisma. Julged ning isevoolu ujujad.
Kelleks tahtsite lapsena saada?
Meenub, et algklassides tahtsin saada ajakirjanikuks. Edasi tahtsin saada sisearhitektiks. Mul on kaks õde ning mu vanem õde joonistas väga hästi, ka mina joonistasin üsna hästi. Õde oli mulle suureks eeskujuks ja siis ma ikka pusisin tema järgi. Kui ema aga minu kunstitööde kohta kriitilise märkuse tegi, siis jätsin kõik võimalike kunstiõpingutega seotu sinnapaika. Ka ajakirjanikuks ei läinud ma õppima, kuigi tegelikult olen ma paar arvamusartiklit oma tööst ja ühiskonnas toimuvast isegi kirjutanud.
Missugune õpilane olite kooliajal?
Arvan, et õpetajatele ma negatiivses võtmes silma ei jäänud, sest mu õppimine oli alati korras. Ka ei olnud ma hullult aktiivne, pigem olin ma mugav liugleja.
Küsitles: Anete Kams