Intervjuu

 

VASTAB  AJALOOÕPETAJA  LAURI  LEET

(oktoober 2017)

 1. Kuidas sattusite Aegviidu Kooli?

Nägin juba 2016. aastal kuulutust ning väike tahtmine kandideerida oli juba siis, ent sel hetkel töötasin veel täiskohaga meediaettevõttes ega saanud seda teha. Seetõttu avanes minu jaoks sel aastal natuke nagu teine võimalus, kui sel suvel uuesti sama koht vabaks jäi.

2. Mis teid meie koolis üllatas?                                                                                            

 Tundub, et väikese kooli võlud on siin päris palju realiseerunud – kõik tunnevad kõiki, aega on personaalseks suhtlemiseks. Kuigi olin seda kuulnud  ka varem ja oskasin veidi oodata, üllatas Aegviidu Koolis siiski see, kui hea on siinne õhkkond õppimiseks ja arenemiseks nii õpilasele kui  ka õpetajale.

3. Missugused on meie kooli õpilased?

 Mulle tunduvad siinsed õpilased väga tublid ja toredad, käitutakse hästi ja üksteise suhtes sõbralikult. Tunnis tehakse hoolega tööd – minul õpetajana on vaid vaja piisavalt huvitavaid ülesandeid välja pakkuda, kui juba neid täitma asutakse. Ilmselt on siin oma osa selles, et liitklasside tõttu on tekkinud paljudel õpilastel harjumus ja oskus iseseisvalt tööd teha, samas kindlasti näitab see ka, et õpetajad on siin olnud aastaid hingega asja kallal ja aidanud õpilastel areneda. Lisaks ei oleks ka selline meeldiv käitumine ja hea töökultuur võimalik ilma perede ja üldse kogukonna korraliku toeta. Seega suur aitäh kõigile.

4. Mida põnevat ja vajalikku olete meie koolis teinud?

Loodetavasti on palju põnevat veel ees, esimese kuuga olen püüdnud kooliga tutvuda ja sisse elada ning tundidega toime tulla.

5. Kellena ja kus olete veel töötanud?

Peamiselt olen töötanud toimetajana, koostades nii ajakirju, ajalehti kui mitmesuguseid veebitekste. Olnud ka kultuuriürituste projektijuht ja kasvataja-juhendaja noortekodus.

6. Mida tahaksite hariduses muuta?

Ma  ei ole hariduses nii kogenud, et julgeks väga suuri muutusi välja hõigata. Küll aga vastan siin Eesti ühe kogenuima haridusteoreetiku, Ülo Vooglaiu mõttega – kõige tähtsam koolis on õpilase areng. Kool ei tööta seetõttu, et direktor käsib või vallavalitsus nõuab või minister näeb ette. Kooli eesmärk ei ole kõige esimeses järgus isegi õppekava täita, kuigi seda näeb ette seadus ja sellest üle ei saa. Kooli esmane ja kõige tähtsam eesmärk on õpilase vaimne, emotsionaalne ja isiksuslik areng ja täpselt selle mõttega tulen ka mina iga päev kooli, et sellele arengule toeks olla.

 7. Missugused on õpetajaks olemise plussid ja miinused?

Mulle meeldib teadmine, et selle töö missioon ei ole pelgalt kasumi teenimine, nagu kusagil erasektoris firmas töötades sulle kiiresti selgeks saab, ega samas pole ka tegemist bürokraatliku ja elukauge „juhtimisega”, millega puutud kokku kusagil avalikus sektoris. Minu jaoks on tähtis teadmine, et teen tähendusega tööd ja töö noorte inimestega on tähtis ja oluline. Õpilaste edusammud ja saavutused pakuvad õpetajatele alati häid emotsioone ja nii ka mulle.

Raskusi valmistab mulle isiklikult proaktiivsus, lihtsamalt öeldes ei ole ma harjanud pidevalt käske jagama, mida aga hea õpetaja peab tegema, sest õppetöö vajab esmalt planeerimist ja seejärel selle elluviimist, kus hea õpetaja on ka hea juht tunnis. Lisaks ei oska ma alati olla piisavalt konkreetne. Hea õpetaja peab olema küll ühtepidi avatud ja entusiastlik, aga teisalt on sama tähtis õigel hetkel mõttelende pidurdada ja tulla tagasi konkreetselt olulise juurde ning pigem pean ma tööd tegema selle viimasega.

8. Millega tegelete vabal ajal?

Ei ma tee midagi erilist vist – vana harjumus on palju lugeda, tihti vaatan filme. Sõpradega käin aeg-ajalt matkadel, jalgrattaga ja jalgsi. Hea seltskonnaga vestelda ja maailma asju arutada. Reisin, kui vähegi võimalus avaneb, Aasias Indias ja Indo-Hiinas olen mitmeid kordi käinud põnevamatest piirkondadest.

9. Missugused inimesed teile meeldivad?

Meeldivad sügavad inimesed, kellelt on palju õppida eri tasanditel. Intelligentsus ja lai silmaring on eelduseks, et mul inimesega hästi klapiks, ent sellest üksi veel ei piisa – inimene võiks olla samas ka veel sõbralik, ent teravmeelne, usaldusväärne, aga samas mitte kuiv ja rutiinis kinni. Ühesõnaga, naljaga pooleks, üks imeinimene. Tegelikult kõige lihtsam on öelda, et mulle meeldivad kõik inimesed, välja arvatud need, kes on agressiivsed ja kipuvad teisi alandama.

10. Kelleks tahtsite lapsena saada?

Ei mäleta. Võibolla mõtlesin nii, et küllap mul on aega sellele veel mõelda ja otsustada, kiiret pole.

11. Missugune õpilane olite kooliajal?

Mõnes mõttes olin vist keeruline õpilane, sest armastasin mitmeid otsuseid ja korraldusi üsna  palju kahtluse alla seada. Aga samas tegin seda oma vanuse kohta kindlasti arukalt ja teadsin oma piiri, nii et üldiselt usun, paljudel õpetajatel oli minuga ka huvitav.

Filosoofia, ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, kirjandus – need olid ained, kus mul läks hästi. Neis ainetes õppisin ja lugesin päris palju ja tihti ka asju, mis jäid väljaspoole õppekava ja tundi ja neis ainetes käisin ka kooli esindamas.

Teisalt, ainetega, kus oli vaid üks õige vastus, peamiselt siis reaalained, aga ka keelte grammatika osad, olin mõnikord ka üsna suurtes raskustes.  Eks ma kooliajal olin üsna suur argumenteerija ja  nendes õppetöö osades, kus sellest kasu polnud, jäin rohkem hätta.

 

 

 

 

 

 

 

Rubriigid: intervjuu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.