Aegviidu Kool on ehtne maakool. Palju ilusat loodust, väiksed klassid, sõbralik ja rahulik keskkond ning toredad inimesed.

Kooli nimed läbi aegade

1917 - Aegviidu algkool (4-klassiline)

1920 - Aegviidu algkool (5 -klassiline)

1922 - Aegviidu algkool (6-klassiline)

1944 - Aegviidu 7-klassiline kool

1961 - Aegviidu 8-klassiline kool

1988 - Aegviidu 9-klassiline kool

1993 - Aegviidu Põhikool

2011 - Aegviidu Kool

73. lend

klassijuhataja Ilme Soomre

Vasakult: Ilme Soomre, Kadriann Luur (hiljem Randmer), Regina Suik (Sild), Lilja Piibeleht (Piibeleht -Tarassov), Jaanika Rüütle (Paalberg), Aet Madison. 

74. lend

klassijuhataja Ilme Soomre

  1. Ader, Kadri
  2. Didrichson, Sigrid
  3. Ehasoo, Simmo
  4. Kivisoo, Kerli
  5. Lillemets, Ivar
  6. Moritz, Harri
  7. Pekri, Kauri
  8. Rikken, Kateriin

76. lend

klassijuhataja Elfriede Porkveli

  1. Herem, Lauri
  2. Joona, Janno
  3. Karp, Triin
  4. Lauri, Endrik
  5. Lillemets, Maire

75. lend

klassijuhataja Reet Bammer (praegu Kanger)

  1. Antov, Anna-Liisa
  2. Ehasoo, Eele
  3. Hiiekivi, Sigrit
  4. Kornel, Tarvo
  5. Luur, Andreas
  6. Noor, Maris
  7. Nurm, Heivo
  8. Ott, Kadri
  9. Pekri, Triin
  10. Rannaääre, Kristel
  11. Seervald, Margus
  12. Sirel, Sirle
  13. Tust, Ingrid

77. lend

klassijuhataja Elfriede Porkveli

  1. Ader, Tanel
  2. Juursalu, Katri
  3. Morna, Liis
  4. Osa, Lauri
  5. Pibre, Randel
  6. Pürjema, Laura
  7. Ruus, Taavi

 

Alamkategooriaid

 

1917.a. kevadel loodi kohalike haritumate meeste algatusel Aegviidu Haridusselts, mille ellukutsumise peaeesmärk oli kooli asutamine.

Lehtse mõisa omanik parun Hoyningen Huene kinkis Haridusseltsile oma Aegviidus asuva “Musta Käpa” jahimaja, millesse asus kool (praegune Rahvamaja).

Kool alustas tööd 1917.a. novembris, kus neljas klassis õppis ligikaudu 40 õpilast.

Haridusselts ei suutnud kooli ülal pidada, seetõttu  võttis riik 1919.a. kooli oma algkoolide võrku. Samal aastal ostis Lehtse vallavalitsus parun Hoyningen Huenelt endise hobupostijaama. Selles majas asub kool tänaseni.

1935.a tehti majale kolm juurdeehitust. Ruumide pidulik avamine toimus 07.12.1935.a. Seitsmes detsember määrati õppenõukogu otsusega kooli aastapäevaks.

1995.a. lisandus veel üks juurdeehitus.

2004.a. sai kool praeguse välisilme, renoveeriti saal.

Vastavalt võimalustele on igal aastal tehtud uuendusi ja remonti kooli siseruumides.