Aegviidu Kool on ehtne maakool. Palju ilusat loodust, väiksed klassid, sõbralik ja rahulik keskkond ning toredad inimesed.

Kooli nimed läbi aegade

1917 - Aegviidu algkool (4-klassiline)

1920 - Aegviidu algkool (5 -klassiline)

1922 - Aegviidu algkool (6-klassiline)

1944 - Aegviidu 7-klassiline kool

1961 - Aegviidu 8-klassiline kool

1988 - Aegviidu 9-klassiline kool

1993 - Aegviidu Põhikool

2011 - Aegviidu Kool

78. lend

klassijuhataja Ilme Soomre

  1. Joona, Maris
  2. Kruusberg, Aili
  3. Käär, Kerttu
  4. Liivsalu, Kadri
  5. Murakas, Mari
  6. Ott, Allan
  7. Piibeleht, Martin
  8. Sarapuu, Triin
  9. Soots, Tanel
  10. Valba, Valnar

 

79.lend

klassijuhataja Ilme Soomre

 

  1. Animägi, Mari-Liis
  2. Baumann, Laura
  3. Bon, Jelena
  4. Lillemets, Margus
  5. Lung, Raido
  6. Miil, Mihkel
  7. Ruus, Triin

81.lend

klassijuhataja Silvi Paramonova

1.      Jakobson, Jan

2.      Kala, Laura

3.      Kamardin, Kristel

4.      Kapsi, Sandra

5.      Kulla, Heigo

6.      Kuusik, Jako

7.      Lauri, Sigrit

8.      Müür, Raili

9.      Müür, Tarmo

10.  Noor, Virko

11. Pürjema, Inger

12.  Sirp, Rainer

13.  Tust, Iris

 

 

 

 

80.lend

klassijuhataja Riin Järvala

  1. Animägi, Anne-Mai
  2. Aruoja, Imre
  3. Hanstin, Linda
  4. Leemet, Liis
  5. Lindmaa, Lembitu
  6. Miil, Taavi
  7. Morna, Liina
  8. Pajuri, Andres
  9. Pärna, Kristjan
  10. Pääsuke, Ave
  11. Soots, Teele
  12. Tuisk, Mikk
  13. Vaikre, Gerly

82.lend

klassijuhataja Rain Rannaääre

Aruoja, Hanna

Juursalu, Egle

Keller, Helen

Lass, Marylin

Leemet, Karolin

Lillemets, Helerin

Pärn, Erkki

Saar, Martin

Tuisk, Triin

Alamkategooriaid

 

1917.a. kevadel loodi kohalike haritumate meeste algatusel Aegviidu Haridusselts, mille ellukutsumise peaeesmärk oli kooli asutamine.

Lehtse mõisa omanik parun Hoyningen Huene kinkis Haridusseltsile oma Aegviidus asuva “Musta Käpa” jahimaja, millesse asus kool (praegune Rahvamaja).

Kool alustas tööd 1917.a. novembris, kus neljas klassis õppis ligikaudu 40 õpilast.

Haridusselts ei suutnud kooli ülal pidada, seetõttu  võttis riik 1919.a. kooli oma algkoolide võrku. Samal aastal ostis Lehtse vallavalitsus parun Hoyningen Huenelt endise hobupostijaama. Selles majas asub kool tänaseni.

1935.a tehti majale kolm juurdeehitust. Ruumide pidulik avamine toimus 07.12.1935.a. Seitsmes detsember määrati õppenõukogu otsusega kooli aastapäevaks.

1995.a. lisandus veel üks juurdeehitus.

2004.a. sai kool praeguse välisilme, renoveeriti saal.

Vastavalt võimalustele on igal aastal tehtud uuendusi ja remonti kooli siseruumides.