Õppimine
Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum. Kooli peab minema laps, kes on enne jooksva aasta 1. oktoobrit saanud seitsmeaastaseks. Koolikohustus kestab kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni.
Kohalik omavalitsus määrab igale lapsele elukohajärgse kooli. Kooli määramisel arvestatakse kooli lähedust, õdede-vendade õppimist samas koolis ning võimalusel ka vanemate soove.
Põhikool kestab üheksa aastat ning jaguneb kolmeks kooliastmeks:
- I kooliaste: 1. – 3. klass
- II kooliaste: 4. – 6. klass
- III kooliaste: 7. – 9. klass.
Põhikooli õppe aluseks on riiklik põhikooli õppekava ja koolis edasijõudmist hinnatakse. Enamasti pannakse hindeid viiepallisüsteemis. Esimesest kuuenda klassina võib kasutada ka kujundavat hindamist, mis tähendab, et õpetaja annab õpilase edasijõudmisele tagasisidet sõnaliselt ja kirjeldavalt, ilma konkreetse numbrilise väärtuseta.
Igal õpilasel peab olema võimalik saada kvaliteetne haridus kodulähedasest koolist.
Põhikooli lõpetamiseks peavad õppeainete viimased aastahinded olema vähemalt rahuldavad, lisaks tuleb kolmandas kooliastmes teha loovtöö ning lõpetamisel sooritada eesti keele ja matemaatika eksam ning üks valikeksam.
Järgnevalt oleme koondanud lühikese ülevaate igapäevase koolielu olulisematest aspektidest.
- Kodused koolitööd
Koduste koolitööde andmine on riiklikult reguleeritud. Oskuste omandamiseks ja teadmiste kinnistamiseks on vaja harjutamist, seega on väikeses mahus eesmärgistatud kodutöödel oma roll.
- Koolitoit
Riigi toetusel saavad kõik õpilased süüa koolis tasuta hommiku ning lõunasöögi ning pakub ka einet õpilastele, kes käivad pikapäevarühmas. Eine eest tasub lapsevanem.
- Pikapäevarühm
Koolis on toimiv pikapäeva rühm. Enamasti käivad pikapäevarühmas algklasside õpilased, kes õpetaja juhendamisel mängivad, teevad kodutöid, käivad õues ja söövad kerge eine.
- Koolitervishoid
Koolitervishoiuteenuse suuremad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise järelevalve ja esmaabi. Koolis hoolitseb õpilaste tervise eest kooliõde, kes jälgib õpilaste tervislikku seisundit, teeb tervisekontrolli ja vaktsineerib. Korralised tervisekontrollid toimuvad I, III, VII ja IX klassis, nende läbiviimiseks küsitakse lapsevanema nõusolekut ja toimumisajast antakse eelnevalt teada. Samuti küsib kooliõde lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut enne iga vaktsineerimist. Lähemalt saab koolitervishoiust lugeda tervisekassa kodulehelt.
Koolitervishoiuteenust reguleerib sotsiaalministri määrus.
- Koolikiusamise ennetamine
Küsimusele, kuidas kindlustada kiusamisvaba haridustee igas Eesti lasteaias ja koolis on viimaste aastate jooksul ühiselt vastust otsinud mitmed organisatsioonid, kes turvalise koolikeskkonna kindlustamise eest hea seisavad. Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel on koostöös valdkonnas tegutsevate asutustega ja organisatsioonidega sündinud kontseptsioon, kuidas võiks terviklik süsteem kiusamisvaba haridustee nimel anda tulemuse, et iga laps võiks end lasteaias ja koolis hästi tunda. Programm “Kiusamisest vabaks” saab alguse Aegviidu Kooli lasteaias ja selle tegevused jätkuvad koolis.
- Õpilaselu korraldamine
Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna, kellel on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi. Õpilastel on õigus valida õpilasesindus. Õpilasesinduste katusorganisatsiooniks on Eesti Õpilasesinduste Liit.
- Hoolekogu
Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevuse korraldamine. Igal aastal valitakse lastevanemate koosolekul uus hoolekogu koosseis.
- Lapse õigused ja isikuandmete kaitse
Alates 25. maist 2018 tuleb isikuandmete töötlemisel juhinduda Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest 2016/679, , mida tähistatakse lühendiga GDPR (General Data Protection Regulation). Kuna õppeasutused töötlevad suures mahus isikuandmeid, sh alaealiste isikuandmeid, siis puudutab uus üldmäärus ka kõiki Eesti koole ja lasteaedu. Lähemalt saab lugeda HITSA kodulehelt.
Allikas: Haridusportaal.