Õppetegevus lasteaias
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös, et lapsel kujuneks:
- terviklik ja positiivne minapilt,
- ümbritseva keskkonna mõistmine,
- eetiline käitumine ja algatusvõime,
- esmased tööharjumused,
- kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest.
Lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ning lapse arengut seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas:
- mina ja keskkond,
- keel ja kõne,
- eesti keel kui teine keel,
- matemaatika,
- kunst,
- muusika,
- liikumine.
Lasteaiarühmad jagunevad laste vanuse järgi sõime- ja lasteaiarühmadeks. Sõimerühmas käivad kuni kolmeaastased lapsed kaasa arvatud, liitrühmas üldjuhul 3 kuni 7 aastased.
Aegviidu Kooli lasteaia meeskond on koostanud riiklikust õppekavast lähtudes lasteaia õppekava, mille läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kuhu laps pärast lasteaeda õppima asub.
Koolieeliku põhitegevus on mäng, mille käigus laps omandab ja kinnistab uusi teadmisi ja oskusi, peegeldab oma tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Lasteaias toimuvate tegevuste üheks osaks on ka laste ettevalmistamine kooliminekuks.
Koolivalmidus on kogum oskustest, mis aitavad lapsel mängulisest lasteaiakeskkonnast formaalsemasse koolikeskkonda üle minna. Kooliminekul on oluline roll lapse
- vaimsetel võimetel nagu lugemis- ja arvutamisoskus
- sotsiaalsetel oskustel nagu koostöö õpetajaga ja suhtlemine klassikaaslastega
- füüsilisel suutlikkusel nagu pikalt ühel kohal istumine, koolitee käimine ja koolikoti kandmine.
Lapse arengut jälgitakse lasteaias järjepidevalt, koolivalmidust selle kõige otsesemas tähenduses hinnatakse viimases rühmas ehk 6-7aastastel lastel. Eakohase arenguga laste koolivalmidust hindavad lasteaiaõpetajad, erivajadustega laste puhul annavad oma hinnangu ka tugispetsialistid.
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on kirjas oskused, mida Eestis kooliminejalt oodatakse. Lasteaeda lõpetades saab laps koolivalmiduskaardi, kus tuuakse välja lasteaia viimasel aastal kasutatud tugiteenused (nt on laps käinud logopeedi juures), lapse tugevad ja nõrgad küljed ning soovitused koolile ja lapsevanematele. Koolivalmiduskaart tuleb esitada kooli, kus laps õppima hakkab.
Koolitee alustamine on lapsele suur muutus ning on väga oluline, et laps oleks selleks valmis – enamasti see nii ongi. Kui vanematel või õpetajatel on kahtlusi, kas laps ikka on kooliküps (näiteks puudub tal huvi õppimise vastu, on raskusi eakohase enesekontrolli ja käitumisega vms), võib koolivalmiduse hindamiseks pöörduda Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna poole. Rajaleidja nõustamismeeskonnad tegutsevad üle Eesti. Endale lähima keskuse kontaktid leiate siit.
Nõustamiskomisjon hindab ka nende laste koolivalmidust, kelle areng on eakohasest kiirem ja kes võiksid seetõttu alustada kooliteed ettenähtust varem.
Allikad: Eesti.ee, Haridusportaal