Kristofer: 12.-13.02.2021 osalesid Aegviidu kodutütred ja noorkotkad võistlusel nimega ,,Valge välk”. Üritus toimus Valgamaal, Tsirguliinas.
Reedel, 12.02 kell 14.00 startisime bussiga Aegviidu kooli juurest ning võistluskohta jõudsime umbes kell viis õhtul. Enne starti sõime õhtusööki ning juba kell 19 hakkaski võistlus pihta. Rada, mille suuskadel läbima pidime, oli 25 km pikk.
Võistkonnad koosnesid neljast liikmest. Minu tiimis olid Laurits, Indrek ning Kristjan. Rajal oli üheksa punkti ning igaühes tuli läbida etteantud ülesanne. Kahjuks minu meeskond katkestas võistluse. Siis saime Tsirguliina koolis ennast välja puhata. Järgmisel päeval tehti võistlusest kokkuvõtteid. Meie Aegviidu kodutütardest ning noorkotkastest keegi küll esikohta ei saanud, aga ikkagi oli tore, sain esimene kogemuse sõita militaarsuuskadega.
Kreete Margareeta: Reede õhtul umbes kell 20.10 anti meie tüdrukutele (Anna-Liisa, Helena, Roosi ja mina) Tsirguliina kooli juurest start. Ka meie pidime sõitma 25 km suuskadel läbi metsade, põldude ja õudsete võsade. Punktidesse sõitmine oli kerge, aga nendes olevad tegevused ei kukkunud meil hästi välja. Kõige raskem oli üle köite ronimine. Sain korraliku õppetunni selle kohta, et peaksin oma käsi rohkem treenima. Viimastes punktides, kui päike hakkas juba tõusma, ei suutnud ma oma silmi kuidagi lahti hoida, kuna ma ei olnud juba 24 tundi maganud. Õnneks oli ilm enam-vähem normaalne. Lund ei sadanud, tuult ka väga ei olnud ja külmakraade oli umbes -12. Kui jõudsime lõppu, saime teada, et olime ainukene kodutütarde tiim, kes lõpetas. Väga uhke tunne oli.
Helena: Kui kohale jõudsime, saime süüa ning kontrollisime veel viimast korda üle enda varustuse. Meie võistkond startis kell 20.00. Tiimid olid neljaliikmelised. Igasse punkti oli vaja jõuda mingiks kindlaks ajaks, kuid tihtipeale jõudsime liiga vara ning oodates hakkas külm. Tore oli see, et meie juhendaja Argo Kivi sai tulla meile mõnedesse punktidesse vastu ning tuua meile kuuma teed. Seal oli väike lõke, kus sai ennast soojendada ning teiste võistluskaaslaste jutte ja kogemusi kuulata. Liikudes hakkas jälle soe ning see oli mõnus tunne.
Mulle isiklikult meeldis, et matk toimus talvel, kuna lumi tegi raja leidmise kergemaks ning andis ka natuke valgust. Vahepeal sattusime ikka täiesti võpsikusse. Siis tuli küll närv sisse. Kõigele vaatamata jõudsime punktidesse õigeaegselt. Kõige rohkem tuligi motivatsiooni siis, kui hakkas jälle valgeks minema. See andis meile justkui uue hoo sisse ning panimegi lõpuni välja. Meie lõpetasime kella ühe ja kahe vahel. Matkasime kokku umbes 17 tundi. Aegviidu poistest lõpetas vaid üks võistkond, aga kahjuks kolme liikmega. Teine võistkond katkestas. Nagu minu aru sain, olime ainuke tüdrukute võistkond, kes lõpetas täis koosseisus. See matk oli kohati raske, aga mul oli väga hea tiim ning sain hulganisti uusi kogemusi.
