Aegviidu Kool on ehtne maakool. Palju ilusat loodust, väiksed klassid, sõbralik ja rahulik keskkond ning toredad inimesed.

Kooli nimed läbi aegade

1917 - Aegviidu algkool (4-klassiline)

1920 - Aegviidu algkool (5 -klassiline)

1922 - Aegviidu algkool (6-klassiline)

1944 - Aegviidu 7-klassiline kool

1961 - Aegviidu 8-klassiline kool

1988 - Aegviidu 9-klassiline kool

1993 - Aegviidu Põhikool

2011 - Aegviidu Kool

86.lend

klassijuhataja Anneliis Liblik

 

Karoli Noor, Mirjam Schasmin, Henry Keller, Robert Kala, Silver Allemann, Marko Kivi

84.lend

klassijuhataja Rutt Tüli

Teino Aunapuu, Artur Getmantšuk, Jaanika Jakobson, Merle Jakobson, Jürgen Järvala, Alvar Lass, Siret Lauri, Markus Leemet, Lisett Lung, Sigrid Lung, Tarmo Saar, Martti Sepp, Gert Vaikre

88. lend

klassijuhataja Rutt Tüli

  1. Hans Allemann
  2. Matheus Leemet
  3. Indra Suvi

87.lend

klassijuhataja Rutt Tüli

1. Karl Hans Bammer

89.

klassijuhataja Tiina Steinberg

  1. Hans Jüris
  2. Antero Noor
  3. Teemu Pikka
  4. Erik Schasmin
  5. Genner Seiko
  6. Sonja- Laura Suik
  7. Maarja Tosin

 

Alamkategooriaid

 

1917.a. kevadel loodi kohalike haritumate meeste algatusel Aegviidu Haridusselts, mille ellukutsumise peaeesmärk oli kooli asutamine.

Lehtse mõisa omanik parun Hoyningen Huene kinkis Haridusseltsile oma Aegviidus asuva “Musta Käpa” jahimaja, millesse asus kool (praegune Rahvamaja).

Kool alustas tööd 1917.a. novembris, kus neljas klassis õppis ligikaudu 40 õpilast.

Haridusselts ei suutnud kooli ülal pidada, seetõttu  võttis riik 1919.a. kooli oma algkoolide võrku. Samal aastal ostis Lehtse vallavalitsus parun Hoyningen Huenelt endise hobupostijaama. Selles majas asub kool tänaseni.

1935.a tehti majale kolm juurdeehitust. Ruumide pidulik avamine toimus 07.12.1935.a. Seitsmes detsember määrati õppenõukogu otsusega kooli aastapäevaks.

1995.a. lisandus veel üks juurdeehitus.

2004.a. sai kool praeguse välisilme, renoveeriti saal.

Vastavalt võimalustele on igal aastal tehtud uuendusi ja remonti kooli siseruumides.